Luulelaastud

Jah, aitäh! Ma olengi elukutseline lihatükk. Laiutan letis oma koibi Ja ootan, et sa tuleks. Aga sina ära muretse. Mu kehtivuskuupäev on kaugel veel. Veel olen siiras ja sinisilmne. Veel ei valluta mind sapised mõtted. Ma ei kibestu. Loodan, et ühel päeval validki mind. Siis, kui kõik mahlasemad, Lihavamad, nõretavad, naiivsemad Käntsakad on läbi näritud …

Ood teatrile ilma teatrita ehk kas teater on kujutamine või olemine?

Peter Brooki kuulsate sõnade järgi on lava tühi ruum, kust ühe inimese läbi kõndides ja teise vaadates võibki seda juba teatriks nimetada (Brook, 1968). Kuid see, mida me nende sõnade all mõtleme, on midagi hoopis muud. Avastan end tihti teatrisaalis istudes mõttelt, mis oleks, kui näitleja ei peaks mängima. Mis siis, kui ta tunneks päriselt …

Ma ei tahagi enam Ma ei tahagi enam oma pisaraid sinuga jagada ega esimesi hetki igast kuradi hommikust.  Ma ei tahagi enam iga tükki must sinule tasuta anda ilma midagi vastu võtmata.  Ma ei tahagi enam sinu lõhna tunda, suitsetada sigarette, laulda joobunult hümni elule.  Ma ei tahagi enam ainult sinu pärast naerda ja nutta, …