haiglane_feel.docx

täna ja üldiselt sel nädalal ka

söön ma palju 

verkikäkki, sest sa oled see 

mida sa sööd

ja sel nädalal

olen ma tavalisest vähem

verd, voolab mu sees

umbes 100ml vähem verd

 

ja üleüldiselt, aga sel nädalal ka

on kõik nii imelik

nagu majad oleks hologrammid

saan käega neist

läbi tõmmata, õhku kopsudesse

hingates on veel

imelikum elada ja vaadata

 

täna teen teise kannu kohvi ka

sest tundub

et verega läheb kofeiin ka välja

mu kehast kõik!

imelik on olla, midagi pole olemas

ja verd jääb

ikka  veel

aina

aina

vähemaks

 

mitte ainult, muid asju näiteks

jõudu ja tahet

õudu ja igasugu pahesid ka

tunnen vähem

aega on rohkem, et välja  

vaadata, mis

toimub igal pool mujal mu ümber

aina                       

aina       

rohkem                    

aina rohkem olen vähem

aina vähem olen vähem

aina rohkem rohkem

vähem

vähem

jes

ss

s!

!

 

 

 


 

 

 

mu jalad on klaasist ja ma vaatan

alla, inimesed on nii väikesed

nende roosad näod

vaatavad üles, mu jalad on taevani, mööda

klaasist jalgu voolab alla mu veri

nii et kogu valgus muutub punaseks, inimeste näod on ikka roosad

ja väikesed

 

mu jalad on klaasist ja ma vaatan

alla, inimesed on nii teravad

nende väikesed näod vaatavad must läbi

vaatavad taevani, mööda

klaasist jalgu ronivad üles

nad närivad ja kraabivad

kriibivad mu jalad katki nii et mööda mu jalgu voolab alla

mu veri ja kogu lumi muutub punaseks

 

nende pilk on klaasist

ma voolan tühjaks

ja läbipaistvaks

ma kardan ja kardan ja kardan

et kohe kohe kohe kohe kohe

kukun

kokku

miljoniks killuks

nii et kogu valgus murdub

ja kogu lumi on terav

ja ma ei saa enam astuda

iga samm lõikab talda

 

inimeste roosad näod on muutunud punaseks

ja kogu mu veri on nende sees

 

mu jalad on klaasist ja ma vaatan

aga ei näe ennast kusagil

ainult teravatest kildudest

igalt poolt ja inimeste silmadest

peegeldan vastu

 

 

 


 

 

 

teen selliseid nägusid et ei taha ennast peeglist vaadatagi

mida ma oma suuga teen ja silmadega

nagu nägu muutus muusikaks

kuidagi kole on

muusika?

mina?

aga

homme

on palju ilusam

nagu näeksin vähem hägu

enda ümber pärismaailmas, aga peegel

muutub häguseks ja peidab ära kõik mu koledad näod

hägu täidab muusiku kõri ja kitarrikael

selle kägistan ise surnuks

ei tea mis teen

ei hooli

tea

ei näe

kõik peeglid

kõik peeglid on udus

muutun koledamaks kui eal

mida ma oma suuga teen ja silmadega

teen selliseid nägusid ja peksan peaga õhku auke

ja rusikatega peksan ka auke

nagu tambiks võõra uksele

keset jäist tormi

kinni väljas

haige

abi

on vaja

kuidagi külm

on ja muusik vaikib

järelikult pole kole muusika

see mis välja tahab peksta end mu seest

on kole mis kole ja hirmus hirmsate silmade ja suuga

peeglist pole endiselt mittemidagi näha

ma ei vaatagi silmadega aga

läbi silmade vaatan ma

vaatab ta minu

seest saab

kuskile

ära

mujale

ma ei saa

ise sinna üldse

ligipääsu pole aga arvan

et äkki kui neid koledaid nägusid

iga päev u kaks tundi teen, siis saan varsti

saan aru saan aru millest on vaja üldse aru saada

 

 

 

 

 


 

 

 

kui sa üles ärkad olen ma ära läinud

väike kass, kui sa süles märkad, väike kass, et olen ära läinud

ära järele mulle tule, väike kass, võta ise sülle üks uus väike kass,

väike kass, ja kui aeg küps mine ise, mine minema, väike kass, mine ja ütle, et väike

kass sind otsima ei tuleks, ütle et sina mind otsima ei tule, luba mul,

väike kass, luba mul minema minna ja lubavad sinu ka minema

tulema sealt kus ennist magasid, kus mängisid ja, väike kass, kus sa alati üles ärkasid,

seal kus sa alati esimest valgust nägid, seal päike paistis iga päev sinu peale, väike kass,

minu peale ka, aga ma kasvasin suureks, kasvad sina ka, väike kass, usu mind, lase mind

minema ja saad ise ka, usu mind, väike kass kui ei usu küll sa õpid küll sa tahad küll sa

igatsed küll sa lähed, väike kass, siis sa räägid ise sama täpselt sama, siis kui magab su

väike kass, väike kass, siis sa lähed, tunned veel

mu õrna

hõngu

seal

kus

pu

ks

ma

           sinnasamasse           ga                     pärastist jõuad

         kuhu sinagi              ma                  ja tasa suikud

                          lõpuks pärast          jäin                 sinnasamasse mu sülle

 

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s