Luulet

***

“Ka sisaliku tee kivil jätab jälje.”
ütles üks tark mees
ja kõik jäid kuulama

“Ka sisaliku tee kivil jätab jälje…”
aga ei jäta ju
tigu jätab
ja poriste kummikutega laps jätab
aga sisalik ei jäta.

…Aga äkki tema jalad võivad ka porised olla…

Ükskord meil maal jättis saba.
Saba võib ka jälg olla.
Noh nagu Tannu ja Lallu kirjutasid bussipeatusesse, et “Tannu ja Lallu olid siin”

Sisalik ei oska kirjutada.
Jätab vähemalt siis saba mälestuseks.

Aga kui ta oskaks, siis huvitav, mida ta kirjutaks?
Et ole vait, Ristikivi, sa ei tea sisalikest midagi?
Või et olge vait Tannu ja Lallu, te ei tea SIIN OLEMISEST mitte midagi?
Või et olge üldse vait kõik,
sest ma ei ole veel kedagi kohanud, kes teaks üldse millegist midagi.

parem ärge üldse häält tehke
olge vait
ärge liigutage
ärge hingake
vaid kuulake

Teie Sisalik


Autopotree

Ma olen maailma otsatu piiskade sadu
Ma olen algus ja lõpp ja keskpunkt
ma olen tera ja raju ja kastene tee
ma olen siit sinna ja sealt siia

Vahel õde
sõber
tütar, pruut ja naine
lunastus ja patt

See naine seal tänaval, marsib kindla sammuga
See õpilane klassis kes ka kuulab
meid ei erista miski

Seal kohvikunurgas
seal bussis ja peatuses
see seal uksel

Ta kõnnib läheb teeb elab hingab
miski ta ümber väreleb
see on hea
kes ta on
me ei tea
aga ta teeb nii, et elu käriseb ta ümber ja kui ta vaatab ja tuleb ja on siis midagi muutub

Piisk ookeanis on juures,
tera liivarannal rohkem,
inimhing tipptunnil metroojaamas.

aga Eestis pole ju metrood.
Kust see tuleb siis?
Mõtlesin et Pariisis on.
Et siis on tehtud autoportree.
Sest kes kurat sa üldse oled, kui Pariisis pole käinud.
Mina olen. Vihkasin iga hetke selles 4 x 24 tunnist,
aga sain selle portree vääriliseks.


***

Aga miks naised nutavad ja mehed vihkavad,
kui sügispäike laotab end lapitekina
lahti kollastele kaskedele
ja kuu, suur kesköine kuu
tõuseb üles ja vaatab meid.

Aga miks naised nutavad ja mehed nutavad,
kui lapsed on vait ja vakka
ning kuu, suur kesköine kuu
laskub jälle alla.

Aga miks naised vaikivad ja mehed kõnnivad ära,
kui kuu, suur kesköine kuu
paitab höbedat täis
nende toa.
Ja isegi lapitekk ohkab.


Ma vaatasin taha

Ma vaatasin taha
Ma vaatasin taha
Nagu oleks see süü
Ma ei saanud ju valida

Läbi minu
Minu kaudu
Voolavad nüüd kõikide reeturite
Pisarad

Ma vaatasin taha,
Sest hoolisin
Enam ei hooli
Enam ei hooli

Ma vaatasin taha
Ma vaatasin taha,
sest tahtsin näha
Aga teie ei taha

Tahtsin näha ka halba
Kuradi lilleväli
Kuradi roosa
pasameri

Ma vaatasin taha
Ja mu juuksed on tõmbunud lokki
Ma vaatasin taha
Lokkide lehvides

Ma vaatasin taha
Et kogeda kõiki tahke
Sest ma tahtsin su kõrval
Olla nii heas kui halvas,

For better, for worse
For richer, for poorer,
In sickness and in health
To love and to cherish

Till death do us part.

Või kui ma soolasambaks muutun.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s