ja jälle

taas vahutan
tormise merena

uhutud karge hoovusega
loodan jõuda kaldale
ykskõik millisele
peaasi et vastas

ja jälle

vahepeal jõudsin

edasi

siis tõmmati
tagasi

aga olin juba

siin

taas esmasel kaldal
räsitud väsinud mererohune

ja jälle

on siin seal
või on ehk
seal siin

või on siin siin
ja seal seal

ja jälle

see jälle on taas mis on täiesti mittemidagi ytlev yleliigne ja samas on nii mitmetähenduslik kas pole et elus ongi nii et lainetab ja vahel on muidugi ka ilm selge ilmselge siis ei ole muud kui kajakad lagisevad ja puud sahisevad ja meri kohiseb nii vaikselt et kuulen omaenda hingamistki mis hingamistki karjet ka kõvemini kas tahan yldse karjuda keegi ju ei kuulegi mind jah seesama inimene minu kõrval kuuleb aga ta on nii kaugel vihkan teda sest kuulen aegajalt kuulen ta naeru ka mul on tegelikult maa ja ilm mu maailm mul on tegelikul kõik mis mul vaja mul on meri ja taevas ja yks ja teine kallas

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s