„Millegipärast on just praegu vaja lihtsaid ja iseenesestmõistetavaid asju inimestele meelde tuletada…“ ehk kultiveeritud rahu

Maailmas on nii palju kurjust. Inimesed on õelad ja vihkavad. Ühed domineerivad teisi ja kuritarvitavad võimu, teised alluvad ja käituvad kui lambakari, osad on haritud, ennasttäis ja isekad ning teised on harimatud, arvates, et on haritud, on samuti ennasttäis ning on nõndasamuti isekad,’ kurtsin nõnda mõned nädalad tagasi emale. Jõudsin nii kaugele, et kostsin: ’Vihkan inimesi.’

’Kelle nimel sa siis võitled? Kui kõigis pesitseb kurjus, siis miks sa end lõhud, miks ei ela sa vaid endale, ei mõtle vaid endale, ei ela vaid endale?’

Tol hetkel oli minu hing pigine, tilkudes vihast. Mõtlesin, miks ma ei peakski endale elama. Kui keegi küsiks minu tegude ja kavatsuste kohta, siis vastaksin ’a mul on sügavalt pohhui.’ Milleks lõhkuda ennast ja põleda läbi, kui võiksin olla apaatne ning elada nii kuis tahan, mõtlemata tagajärgedele, inimestele, maailmarahule…

Kuid selliselt oleksin parasiit. Ei kellelegi vajalik – üksik, õnnetu ning eesmärgitu. Vihkamine teeb inimesest justnimelt parasiidi – parasiite on küll erinevaid liike (ühed elatuvad teise arvelt, teised on surmavad, kolmandad tekitavad hallutsinatsioone ning mõned segavad ilusa kõne kulgu), kuid nad kõik on siiski nugilised.
Inimene on imeline olend. Seesama inimene, kes on teinud mind õnnelikuks, kes on mind kõnetanud, mõjutanud, armastanud – võib mulle kõige enam haiget teha. Kontrast hea-halva polaarsuse vahel on nõnda suur, et on kerge vihata sedasama inimest, keda armastatakse. Kui seesama vihkamine võib lombata ühte armastusega, siis miks ei võida vihata sedasama kurja inimest, kes on siiski teises situatsioonis/kontekstis/interpretatsioonimallis hea? Kuid milleks vihata?

Peaksin ehk siinkohal täpsustama, mida ma üldse vihkamise all silmas pean. Vihkamine on tunne, kui vihkamise objektile/subjektile mõeldes ei suudeta seda enam unustada, vihkamine on raskus südamel, vihkamine on tahe kellelegi haiget teha, vihkamine on tahe vihkamise objekti/subjekti vaigistada, vihkamine on… Ja ma võiksin veel pikalt jätkata. Ma usun, et on võimalik aimata, mida vihkamise all silmas pean. Vihkamine on destruktiivne, lõhkudes nii inimest ennast, kui teda ümbritsevat.

Ja vastus tundub ju ilmselge. Olgu see nii kitš kui tahes: „All you need is love!“ on ainus slogan, mis vihkamisest päästab. Ja see ei tähenda apaatsust, millest ennist rääkisin. See ei tähenda, et inimese juures tuleb kõike armastada, et tuleb kuulutada, et armastus päästab maailma. Armastuse kuulutamine ei päästa maailma kurjusest – ei vähenda ebavõrdsust, ei muuda inimeste seksistlikke, rassistlikke, homofoobseid, vihkavaid arusaamu ja kallutatusi. Vähemalt mitte otseselt. Rahu meeles, olekus ning suhtlemisel teiste inimestega loob eelduse nendeks muutusteks, ebaõigluse vähendamiseks. Sest kuidas olen mina parem vihkajast, kes ma nõndasamuti vihkajat põlgan? Ma ei pea kõiki inimesi armastama. Kuid pean tunnu/istama kõike head, mis inimestes on.

Inimeses ei ole ju ometi sellist asja nagu ’kurjusegeen’. Inimene on situatsiooni ori. Ta on situeeritud ning tema hoiakud, mõtted, arvamused, uskumused on, kui mitte determineeritud, siis vähemalt mõjutatud sellest, kus ta on üles kasvanud, kes teda on lapsepõlves mõjutanud, milliste inimestega ta on kokku puutunud, mis raamatuid, filme ta on vaadanud, millises kultuuriruumis on ta sirgunud jne.

Inimese situeeritus määrab selle, milliste uskumustega ta hoomab/võtab vastu/näeb maailma. Kui näiteks inimesele on lapsepõlves räägitud, et homoseksuaalsus on midagi ebamoraalset ning see ei ole normaalne inimeseksolemise viis, siis selleks, et jõuda arusaamani, et homoseksuaalsus ei ole ebamoraalne, vajab inimene temale veenvat tõendusmaterjali, mis pööraks teda teist usku. Mina, kellele ei ole õpetatud, et homoseksuaalsus on ebamoraalne, ei vaja mingit ’tõendusmaterjali’, et kinnitada minu uskumust. Võtan seda täiesti iseenesestmõistetava tõena. Ning kui sellest mõjutatuna võtab inimene vastu otsuseid ning käitub vastavalt, siis ei tähenda, et ta on rumal pööbel. Jan Kaus pani selle ilusti sõnadesse: „Ent n-ö igapäevasel rohujuuretasandil võiks kaaluda, et sallimatus ideoloogia vastu ei pea vältimatult tähendama sallimatust selle esindaja vastu. Inimene pole ju staatiline olend, tema suhe ideoloogiatega on pidevas liikumises, ideoloogiad ise muutuvad ajas samuti.“

Keegi, kes võitleb immigratsiooni vastu, põlgab vasakpoolsete vaateid, kes on avatud immigratsioonipoliitika poolt. Esimene üritab teist veenda – vihates küll immigrante ja vasakpoolsete vaateid, kuid mitte vasakpoolseid ennast. (On muidugi ka erandeid.) Mida teevad aga teised? Vasakpoolsed, kelle hulka kuulun ka mina, kipuvad kandma ideoloogia/vaate/arvamuse neile tervikuna üle ning nõnda on viha kerge tekkima. Kuid see ei ole hea alus dialoogi kultiveerimiseks.

Tahe/vajadus/soov võiks meid suunata avatud dialoogi poole. Situeeritus ei määra seda, kuidas me edasi suundume, mida teeme oma uskumusi/arvamusi/teadmisi evalveerides. Tahe muutuda ei peaks tulema sellest, et teiste hukkamõistu vältida, vaid soovist teist mõista ning tema vastu hea olla. Mitte lihtsalt ’teistsugust’ vihata ning põlata.

Sest kelle nimel me siis ikkagi võitleme?

Lugege neid ka:
https://aeon.co/…/anger-is-temporary-madness-heres-how-to-a…blogipostitus stoikudest
http://www.sirp.ee/…/c9-sotsiaalia/praktilisest-sallivusest/ Jan Kaus

Pildil Silvia Calderoni, kelle etendust “MDLSX” võis näha selle aasta Saal Biennaalil. Calderoni jagas oma lugu, kuidas tema endas rahu on elu aeg otsinud, olles kogu elu teiste vihasu/objektiks. (Vasakus nurgas on näha minu õnnelikku nägu…)

*Esmalt postitatud Isabel Jezierska Facebooki lehele 17. oktoobril 2017.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s