Jah, aitäh!
Ma olengi elukutseline lihatükk.
Laiutan letis oma koibi
Ja ootan, et sa tuleks.
Aga sina ära muretse.
Mu kehtivuskuupäev on kaugel veel.
Veel olen siiras ja sinisilmne.
Veel ei valluta mind sapised mõtted. Ma ei kibestu.
Loodan, et ühel päeval validki mind.
Siis, kui kõik mahlasemad,
Lihavamad, nõretavad, naiivsemad
Käntsakad on läbi näritud ja häbis maha jäätud, välja sülitatud.
Sul on ju palju raha! Ja õllekõht!
Ehk veel auto ja maja linna servas!
Heal juhul eksnaine, paar last! Koer! Mida muud võiksin tahta!
Kuidas saaksingi vastu panna
Su bändisärgile ja sandalettidele.
Ma ju ainult ootangi, et sa tuleks ja lööks
Jalust mind. ,,Türaaa, kui nunnu sa oled!”
Kui veab, ajad peale mulle
Tilgakese oma üllast õlletopsist, mis varsti kasvab su käega ühte.
Mu saatus on oodata. Veel natuke oodata!
Mu latt on liiga kõrgel, olen vinske.
Veidi ehk veel liiga tark
Kes teab, ehk peab mind võluma
Intelligentse vestlusega. Liiga palju energiat.
Ehk peab mulle pakkuma rohkemat kui paar head meemi.
Nii ootangi siin lihaletis.
Mulle saavad osaks vaid
Mokaotsast poetatud komplimendid
,,Sind võtaks.”
