Ürgsest loomisaktist meheliku loomisjõuni

Kujutelm sellest, kuidas loodi maa ja maa elanikeks inimesed, peegeldab ja ühtlasi ka kujundab ühiskonna arusaama inimeste olemusest ning inimeste- ja maailmavahelistest suhetest. Loomismüüdid reflekteerisid ja kujundasid Lähis-Ida inimeste elusid. Kuid ka tänapäeval on müütide mõju tuntav – Lähis-Ida loomismüüdid on mõjutanud piiblit, mis on formeerinud kristliku maailmapildi ja seeläbi vorminud lääne ühiskonna selliseks nagu ta on. Essee eesmärk on analüüsida ja seejärel võrrelda Lähis-Ida loomislugusid ja Genesise loomislooga.

Lähis-Ida maailma loomislood

Peeter Espak kirjeldab artiklis „Kosmose loomise/tekkimise müüdid Lähis-Idas“ maailma loomisakti järgmiselt. Sumeri mütoloogias oli kosmos, hästi korrastatud tervik, enne loomist või maailma potentsiaali avaldumist embrüonaalses olekus. Maailm sai alguse alles pärast meessoost taeva An’i ja naissoost maa Ki’ suguühet. Lõik „Bartoni silindrist“, mis on üks vanimaid sumeri tekste, kõlab järgmiselt: „/…/An (taevas) Ki’ga (maaga)/ rääkis/ Ki An’iga rääkis“ (Espak 2012: 73). Teine loomisfragment on terviklikumalt säilinud ja kirjeldab loomisakti palju elavamalt: „Auk maa sees on täitunud/ seemnega/ An on isand, noore/ kangelase kombel seisab/ An ja Ki ühtes, nad karjuvad /…/“. Palju hilisem müüt kirjeldab taeva ja maa lahku viimist: „/…/ Mil Ki (maa) An’ist (taevast) eemale viidi/ Mil inimkonna nimi paika pandi (kui inimesed loodi)/ Mil An taeva enda jaoks ära viis/ Mil Enlil maa enda jaoks ära viis /Mil Kur (allilm) Ereškigalile kingituseks anti“. (Espak 2012: 74) Taevas ja maa, meesjõud ja naisjõud lõid maailma üheskoos. Sumeri varajane tsivilisatsioon nägi maailma ühtse iseenesestmõistetava tervikuna. Kõik jumalikud jõud, maailma võimsus – loodusjõud, mis on võimelised looma ja hävitama – olid olemas maa (Ki’) ja taeva (An’i) kogumis. Taevas ja maa moodustasid võimsa terviku, maailmakõiksuse. An üksi ei oleks saanud luua maailma. Nii An kui ka Ki olid aktiivsed osapooled maailma loojatena.

Hilisemates babüloonia müütides kajastus ühiskonna mehekesksemaks muutumine. Loomismüüdis „Enuma Eliš“ on loojaks Babüloni peajumal Marduk, kes alistades ürgmonstrum Tiamati, mis oli tolleks ajaks unustusse vajunud emajumalanna nimi, loob seeläbi maailma.  Peeter Espak kirjutab artiklis „Sumeri müüdifragment (NBC 11108) Ur III ajastust: Genesise loomislugude üks varajane eelkäija“: „Siis kui ülal taevaid polnud nimetatud/ kui all maad ei olnud nimepidi kutsutud/ Apsu oli esimene, nende sigitaja/ Mummu Tiamat, nende kõikide sünnitaja/ Oma veed nad kokku segasid/ Põllud polnud paika pandud, pilliroostikke ei olnud seal/ Siis kui jumalatest ükski polnud tekkinud, /nimepidi polnud neid kutsutud; saatusi polnud paika pandud /…/ Tegi (Marduk) ta (Tiamat’i) pooleks nagu kuivanud kala, / seadis poole üles ja asetas selle taevaks“. (Espak 2012: 5-6) Babüloonia müüdis „Enuma Eliš“ on selgelt näha, kuidas naise roll ühiskonnas on muutunud. Maailma loob ainujumal Marduk, kes kasutab „sünnitajat“ vaid selleks, et luua maailma läbi tema, mitte temaga üheskoos. Mehest saab see, kes saab vormida ja kelle seeme on kõikvõimas elu allikas, samal ajal kui naisest saab kese, milles saab mehe seemne potentsiaal luua avalduda. Marduk on algtõukeks Genesise müütide jumala loomisele – jumalale, kes on kõikvõimas, põhjuslik, olemuslik ja tähenduslik.

Lähis-Ida inimese loomislood

Sumeri eeposes „Enki reis Nippurisse“ on järgnev rida: „Inimesed nagu taimed murdsid välja maa seest“ (Al-Fouadi 1969: rida 3). Inimesed loodi selleks, et nad teeksid jumalate eest tööd ja kummardaksid neid. Võimalik, et kui inimesed kasvasid maast, siis on nende „loojaks“ Ki, kes kehastas ürgset emajumalannat maad. Ja taevajumal An viljastas maajumalanna Ki. An ja Ki lõid seeläbi inimesed üheskoos.

Vana-Babüloonia eeposes palutakse emajumalannal luua inimesed, kuid ta ei ole võimeline üksi elusolendeid looma: „Jumalate ämmaemand, tark Mami!/ Sa oled sünnijumalanna, inimkonna looja!/ Loo Lullu (olend või ka inimene) ikke kandmiseks /…/ Nintu (Mami, sünnijumalanna) avas oma suu/ ütles suurtele jumalatele:/ ’Mul ei ole võimalik teha asju./ See on Enki, kellel on oskust,/ sest tema võib puhtaks teha kõike./ Ta peab mulle andma savi ja mina vormin inimese.’“ (Espak 2010: 1800). Sõnajõud on meesjumalusel Enkil, kuid jumalate ämmaemand on see, kes reaalselt vormib inimesed.

Hilis-Babüloni eeposes, juba eelnevalt mainitud „Enuma Elišes“ loob jumal Marduk lisaks maailmale ka inimesed: „Vere seon kokku ja kondid tekitan/ Lullu püsti asetan, ’inimene’ saagu nimeks./ Tahan luua Lullu, inimese!/ Jumalate vaeva nendele nõjatan, et nemad (jumalad) puhkaksid. “ (Annus 2003). Marduk ei vaja sünnijumalanna abi, ta on kõikvõimas looja. Marduk on pea sama võimas kui piibli jumal.

Paljudest eepostest ei tulene, et mees loodi enne naist. Inimesed luuakse töölisteks, ühest mehest ei oleks jumalatel kasu. Kuna inimesed loodi ebatäiuslikena – surelikena – et neil ei oleks võimu jumalate üle, siis oli ilmselge, et loodi ka naised, kes kannaksid ilmale uusi inimesi. Inimsool – töölisjõul – ei tule seeläbi lõppu. Jumalatel ei olnud mõtet inimesi edaspidi ise luua – loomine ei olnud sugugi lihtne töö. Sumeri müüdis „Kõpla laul“ ohverdatakse kaks jumalat, loomaks inimkond: „[Kohas] kus liha kasvab Nippuris/ [kaks] Alla/Lamga jumalat me tapkem!/ Nende veri inimkonnaks tehkem!“ (Pettinato 1971: 74-77). Vaid Sumeri müüdis „Enki ja Ninmah“ luuakse naine pärast kõiksuguste mittetäiuslike inimeste loomist (Mõeldud on ilmselt mehi, kes on pimedad, lombakad, joodikud… kuid võimalik, et Sumeri jumalad eksisteerisid väljaspool tunnetatavat ajalis-ruumilist maailma – see seletaks asjaolu, et ka naised võivad olla ebatäiuslikud): „Pärast seda, kui Enki oli teinud pea vormi /…/ [ja] avause (suu) selle üsasse” (Kilmer 1976: 266).

Genesise loomislugu

Genesis algab sõnadega: „1. Alguses lõi Jumal taeva ja maa. 2. Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal. 3. Ja Jumal ütles: ’Saagu valgus!’ Ja valgus sai. 4. Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest. 5. Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. /…/“ (Genesis 1: read 1-5). Jumal kui kõikvõimas olend loob maailma endast väljaspool, olles ise ajatuks alg- või pidepunktiks maailmale. Seejärel loob jumal inimesed: „26. Ja Jumal ütles: ’Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!’ 27. Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.“ (Genesis 1: read 26-27) Kui jumal lõi inimesed enda näo järgi, luues mehe ja naise, siis võiks jumalas peituda nii ürgnaiselik kui ka ürgmehelik jõud, ta oleks ühtaegu nii maa kui taevas, nii Ki kui ka An. Kuidas sai jumal luua muidu nii mehe kui ka naise?

Kuid hilisematest ridadest tuleneb siiski, et naist ei looda mehega üheskoos. Naine luuakse teisena,  allumaks mehele. 21. Siis Jehoova Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see uinus magama; siis sulges selle aseme taas lihaga. 22. Ja Jehoova Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde.“ (Genesis 2: read 21-22). Heebrea keeles tähendab adam meest – see sõna on tihedalt seotud mõistetega adam, dam, adamah ja adameh. Adam tähistab punast, dam on heebrea keeles veri ja adamah tähistab maad või pinnast, adameh tähendab enesearmastust. Mees loodi punasest savist. Naine seevastu mehe küljeluust või -ribist. Eva tuleneb heebrea sõnadest chawach, mis tähendab hingamist või chayah, mis tähendab elamist. 20. Ja Aadam pani oma naisele nimeks Eeva, sest ta sai kõigi elavate emaks” (Genesis 3: rida 20).  Piibli järgi loodi naine mehele: „18. Ja Issand Jumal ütles: ’Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes temale kohane on.’“  (Genesis 1: rida 18) Mees vajas naist harimaks ja hooldamaks üheskoos aeda. Kuid ometi kehastab Eva kurjust – pattu langenud esiema, kes meelitas ka Aadama patustama. Kristlik kultuur on tõlgendanud seda kui heakskiitu sellele, et naised alluksid meestele. Naine on teinepool, mees piibli järgi aga „esimenepool“.

Lähis-Ida ja Genesise loomismüütide erinevusest

Lähis-Ida loomismüüdid olid teiste narratiivide eellooks, eelduseks kõigi sündmuste toimumisele, kajastades seeläbi arusaama inimestest – meestest ja naistest – ja maailma olemusest. Genesise loomisloo müüti ei saa aga niivõrd üks-ühele kultuuri arusaamade kujundajana ja kajastajana käsitleda. Genesise loomislugu tuleb vaadelda toora, piibli ja teiste pühade tekstide kontekstis. Juba ainuüksi Genesise alguses on vastuolulisi väiteid – see et inimesed loodi jumala näo järgi, kuid hiljem väites, et naised loodi hiljem. Kuid sellegipoolest võib Genesise loomisloost välja lugeda nihet – looja on ainuisikuliselt mees, mitte naine ja mees üheskoos. Seda nihet tasandab hiljem neitsi Maarja kultus (kuid see jääb antud essee kontekstist välja).

 

Kasutatud kirjandus

Al-Fouadi, Abdul-Hadi 1969. Enki’s Journey to Nippur: The Journeys of the Gods. (PhD dissertation.) Philadelphia: University of Pennsylvania, rida 3

Annus, Amar 2003. Enuma Eliš. Babüloonia loomiseepos. Tallinn: kirjastuskeskus

Espak, Peeter 2010. Inimeseloomise müüt Lähis-Idas. Genesis 4: 1 tähendusest. Akadeemia, 10, 1800

Espak, Peeter 2012. Kosmose loomise/tekkimise müüdid Lähis-Idas. Paar sammukest: Eesti Kirjanduse aastaraamat. 2009 (26). 73-74

Espak, Peeter 2012. Sumeri müüdifragment (NBC 11108) Ur III ajastust: Genesise loomislugude üks varajane eelkäija. Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat, 2011-2012 (5), 5-6

Kilmer, Ann Draffkorn 1976. Speculations on Umul, the First Baby. – AOAT, Bd. 25, 266b

Pettinato, Giovanni 1971. Das Altorientalische Menschenbild und die sumerischen und akkadischen Schüpfungsmüthen. Heidelberg: Winter, 74-77

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s